Mina olen see tüüp, kes seisab alati poes kõige odavama riiuli ees ja loeb hindu kolm korda. Olen kolmekümne aastane ja elan Maardus, kus töötan ühes väikeses autoteeninduses mehaanikuna. Mu sõbrad ütlevad, et ma olen nii kokkuhoidlik, et ma isegi hingan säästlikult. Nad ei tea, et mu ema on haige ja mul on kaks väikest õde, keda pean samuti aitama. Kõik, mis ma teen, läheb teistele. Enda jaoks olen ma ostnud viimased aastad ainult kõige vajalikuma – toidu, kommunaalid, odavaimad jalanõud. Mu töökingad olid nii kulunud, et mu jalad olid märjad iga kord, kui väljas sadas. Aga ma ei saanud endale lubada uusi, sest igal kuul oli raha täpselt nullis.

Ühel neljapäeva õhtul, kui ma olin just lõpetanud tööpäeva ja sadas vihma nii, et mu jalanõud olid jälle märjad, istusin ma oma vanas autos ja tundsin ennast nii väsinuna. Ma ei tahtnud koju minna, sest seal ootas mind pesemata nõud ja ema, kes kurjustab raha pärast. Istusin seal veerand tundi, vaatasin vihma, ja mõtlesin. Siis ma võtsin telefoni ja hakkasin sirvima sotsiaalmeediat. Ühes grupis, kus inimesed jagavad sooduspakkumisi, nägin ma postitust, mis rääkis mingist uuest kasiinost. See oli kirjutatud naljatlevas toonis, aga üks lause jäi mulle silma: "Lõpuks ometi kohene väljamakse – ei mingit ootamist, ei mingit paberimajandust, lihtsalt võtad ja mängid!" Ma polnud kunagi varem mänginud, aga mingi sisemine hääl ütles mulle: "Proovi, sul pole midagi kaotada."

Otsisin selle saidi üles ja registreerusin. Nimi oli "KiireVõit" või midagi sellist. Registreerumine oli nii lihtne, et ma olin üllatunud – see oli kohese väljamaksega kasiino ilma verifitseerimiseta ja sissemakse boonuseta . Keegi ei küsinud mu passi ega elukohta. Ma panin sinna oma viimased kümme eurot, mis mul rahakotis olid. See oli hullumeelsus, ma teadsin, aga mul oli nii kurb ja väsinud, et ma ei hoolinud. Kaotan kümme eurot, mis siis, olen kaotanud rohkemgi.

Mänginud ma polnud kunagi, nii et valisin kõige lihtsama mängu – selle, kus oli kolm rullikut ja kirsid, sidrunid, kellukesed. Keerasin esimest korda. Mitte midagi. Teist korda. Mitte midagi. Kolmandat korda. Kaks kirssi, kolmandat mitte. Viimased eurod kulusid kiiresti. Mul oli jäänud ainult kaks eurot. Ma olin valmis andma alla, kui ma märkasin, et lehel on ka rulett. Ma olin alati tahtnud ruletti proovida, see näeb filmides nii elegantne välja. Panin kaks eurot numbrile 7, sest see on minu sünnipäev. Pall hakkas jooksma. Ma ei hinganud. Ja siis ta peatus. Numbril seitse. Olin võitnud seitsekümmend eurot. See on 35 korda mu panus. Ma vaatasin telefoni nagu loll ja siis hakkasin naerma. Naersin nii kõvasti, et auto aknad läksid uduseks.

Aga ma ei lõpetanud. Ma otsustasin olla ettevaatlik. See kohene väljamakse, mida ma olin lubanud, oli tõsi – ma võisin raha kohe välja võtta, aga ma tahtsin veel mängida. Võtsin välja viiskümmend eurot, mis jõudsid mu pangakontole vähem kui kümne minutiga. Jätsin kakskümmend eurot mängimiseks. Ma läksin tagasi ruleti juurde ja panin seekord viis eurot numbrile 14 – mu ema sünnipäev. Pall peatus numbril 14. Võitsin sada seitsekümmend viis eurot. Võtsin kohe sada eurot välja, ülejäänud jätsin. Ma mängisin veel natuke blackjacki, aga see oli juba puhas uudishimu. Kui lõpuks koju sõitsin, oli mul pangakontol kakssada eurot rohkem, kui hommikul oli.

Järgmisel päeval ostsin ma uued töökingad. Mitte kõige odavamad, vaid korralikud, nahast, mis ei lase vett läbi. Ostsin ka emale ravimeid, mida ta vajas, aga mida me ei saanud endale lubada. Ja ma maksin väikese võla ära sõbrale, kes oli mulle laenanud raha auto remondiks. Kui ma neid uusi kingi jalga panin, tundsin ma kergendust. Mitte sellepärast, et nad olid kallid, vaid sellepärast, et ma tegin midagi enda jaoks. Ma olin alati teistele andnud, aga nüüd sain ka ise midagi.

Tänapäeval mängin ma harva, aga kui mängin, siis ainult sellel saidil. Sest see on kohese väljamaksega kasiino ilma verifitseerimiseta ja sissemakse boonuseta – lihtne, aus ja kiire. Ma tean, et see võib olla ohtlik, kui sa ei kontrolli ennast. Aga mina kontrollin. Ma tean oma piire. Ja ma tean, et see üks õhtu muutis minus midagi – see andis mulle tagasi lootuse, et ka mina võin vahel võita. Mitte ainult raha, vaid ka natuke õnne. Ja need uued kingad kannavad mind siiani. Iga kord, kui ma neid panen, mõtlen sellele vihmasele õhtule ja naeratan.